Esimene Postitus

Kümme esimest jälgijat on koos ning aeg teha esimene postitus.
Alates Markuse sünnist olen hakanud oma võimalikes tööandjates otsima empaatiat praktiseerivat ülemust. Ja siin ma nüüd olen eks ole – omaenda tööandja.

Psühholoogi magistrikraad on mul alates 2001, kuid praktilise töö kogemust jookseb mul 7. aasta ning sajakonna kliendi tagasiside põhjal jõuan ikka ja jälle äratundmiseni, et töö inimestega on mulle südamelähedane. Olen tänulik võimaluse eest olla kliendi loo juures kaasteeliseks, oodates tema valmisolekut ja märguannet miskis suunas liikuma hakkamiseks.

On hea kui inimesel on olemas toetav võrgustik, kelle poole pöörduda ja oma lugu jagada, aga minu kogemus näitab, et alati ei saa seda teha. Sest mõnikord on lähedased teemaga emotsionaalselt või läbi tegevuste seotud. Või tahavad kohe nõu ja lohutust jagama hakata, mis on hästi inimlik, aga mis ei aita, sest enne neid tegevusi on vaja emotsioon maha võtta. Või nad on erapoolikud. Või ei järgne märkamisele asjakohast sekkumist. Sellisel juhul võib minu juurde tulla ning saada ära kuulatud, hoitud ja juhendatud.

Olen töötanud palju lastega – kooli alustavatest mudilastest kuni gümnasistideni. Esimestega teen mängulisi tegevusi lauamängudest, kineetilise liiva, värviraamatute ja mänguasjadeni välja, et lapsel oleks turvaline ja lõbus olla. Samal ajal uurin tema mõttemaailma, peresuhteid ja käekäiku. Olen sageli pidanud kuulma laste suust, et mina olen ainus, kellel on tema jaoks aega, sest vanemad kerivad telefonis, on telerisse või välismaale kadunud. Gümnasistide muredeks on lähisuhted, ennastvigastav käitumine, ärevus, ülemõtlemine ja iseseisvumispüüdlusega seotud mured. Palju on enesevaenulikku mõtlemist ja enda piitsutamist kohustustega viimse taluvuspiirini, sest “kõik klassikaaslased ja sõbrad käivad koolis, kolmes trennis ja viies huviringis, pidudel ja deitimas, kuidas mina siis ei jõua?”

Hetkel aga panustan Ohvriabis vabatahtlikuna ja seal saavad videonõustamist täiskasvanud alates 27-ndast eluaastast kuni viis korda. Minu kogemus näitab, et selle viie korraga on võimalik aidata klient niivõrd joone peale, et ta saab ilma minuta edasi minna, seda kõike klausliga, et ta on motiveeritud abi vastu võtma ja ise tegelema oma teemaga. Peamised teemad on ärevus, depressioon, läbipõlemine, paralleelsuhted, laste kasvatamine, suitsidaalsus. Sageli saan lükata ümber linnalegendi antidepressantidest sõltuvusse sattumise kohta ja tuletan klientidele meelde ununenud vaimse tervise alustalasid – toitumine, uni, suhtlemine ja liikumine. Vajadusel suunan kliendi edasi kui vestlus, vaatlus ja emotsionaalse enesetunde küsimustik (EEK) näitavad ägedat seisundit, millega on kiiret abi vaja.

Paljudele tuleb üllatusena, et perearstid omavad teadmisi ja õigust kirjutada välja antidepressante ning vajadusel saavad teha psühhiaatriga videokonsultatsiooni, et patsiendile rohtu ja doosi täpsustada.
Tihti on aga nii, et viiest nõustamiskorrast minuga video teel ei piisa, eriti kui probleemid on kestnud aastaid ja/või on neid kuhjunud selline mägi, et selle tagant ei näe enam väljagi. Siis saab soovi korral jätkata minuga videonõustamisi või huvi olemasolul midagi muud peale vestlusteraapia proovida Suur-Paala 1 Rahvatervise Akadeemia nõustamistoas.

Selle “millegi muu” all mõtlen näiteks konstellatsiooni (puukujudega oma peasoleva probleemi asetamine enda ette lauale koos peresuhete ja ressurssidega) või näiteks tööd hirmude või seksuaalsuse kaardipakiga, millega kaasneb samal seansil ressursside kaardipakiga pidepunktide leidmine või hoopis genogrammi joonistamine ning põlvkondade vaheliste mustrite ja probleemi või pereliikme käitumise uurimine peresüsteemi raames.

Minul endal on eelnevad teemad (depressioon, konstellatsioon, pereteraapia) läbitud, seega oskan ka kogemust jagada. Olen märganud, et see toob mind kliendile lähemale ning suurendab üksteisemõistmist. Ohvriabisse esmalt pöörduma ei pea, minu juurde saab niisama ka aega broneerida, kasvõi mulle oma soovist messengeri kaudu teada andes.

Alustasin eelneval nädalal kogemusnõustajaks kasvamist. Minu teemaks saab olema lapse kaotus enne sündi. Loodan selle teemaga olla teadlikumalt toeks sellise kogemuse läbi teinud peredele.